Back

ⓘ Eesti suurtükivägi ..




                                               

1. Suurtükiväepolk

1. Suurtükiväepolk oli Eesti Rahvaväe suurtükiväeüksus. Polgu ülem Eesti Vabadussõjas oli kapten Hugo Kauler. Polgu formeerimine algas sõjaministri käsul 21. novembrist 1918. 1. suurtükiväepolgu välipatareid võitlesid Vabadussõjas peamiselt Narva, Tartu ja Viljandi suundades. Osaleti ka Landeswehri sõjakäigul. 1924. aasta 15. märtsil formeeriti üksus ümber "1. Diviisi Suurtükiväeks", mis koosnes 1. suurtükiväegrupist asukohaga Narvas ja 2. suurtükiväegrupist asukohaga Rakveres. 1. suurtükiväepolgu patareid nr. 1, 2 ja 3 jäid 1. diviisis püsima ka pärast Vabadussõda. Hiljem kuulusid nad 1. ...

                                               

2. Suurtükiväepolk

21. jaanuar 1919 – 1. august 1919, kapten Herbert Brede, 1918, alampolkovnik Martin Terras, 22. oktoober 1919 – 1. detsember 1928, alampolkovnik/kolonel Georg Feofanov 1919, kapten Johannes Roska

                                               

3. Suurtükiväepolk

Polgu koosseisu kuulus 1919. aprilli keskpaigas 6 patareid, neist 3 rasked. 3. Suurtükiväepolgu baasiks oli Ülemjuhataja päevakäsuga 14. märtsist 1919. formeeritud 3. Raske Välja Suurtükiväe Divisjon ja selle komplekteerimiseks kasutati 1. ja 2. suurtükiväepolgust toodi üle 5 patareid. Divisjoni ülemaks määrati Suurtükiväe valitsuse Varustuse osakonna ülem polkovnik Martin Terras, kes asus väeosa vormeerimisele Tallinnas 16. märtsil. 3. Raske Välja Suurtükiväe divisjoni kuulusid: 2. patarei, kapten Karl Aleksander Kool, mis formeeriti alates 15. märtsist; 5. patarei, leitnant Einer, mis to ...

                                               

Suurtükiväepataljon (Eesti kaitsevägi)

Suurtükiväepataljon grupp) on Eesti kaitseväe maaväe suurtükiväeüksus. Suurtükiväepataljon paikneb Tapa sõjaväelinnakus ja kuulub 1. jalaväebrigaadi alluvusse. Pataljoni ülem on kolonelleitnant Marko Tomentšuk.

                                     

ⓘ Eesti suurtükivägi

  • laiali, kuid formeeriti 1921. aastal uuesti. Vabadussõja lõpus koosnes Eesti suurtükivägi 1., 2. ja 3. suurtükiväe polgust, 1. kindluse raskesuurtükiväe divisjon
  • Suurtükivägi vananenud termin artilleeria on lahingutoetusrelvaliik väeliik mille ülesandeks on toetada lahingutegevuses osalevate väeliikide ja relvaliikide
  • suurtükiväegrupp ja 4. suurtükiväegrupp ja 3. diviisil 5. suurtükiväegrupp. Eesti Rahvavägi Suurtükivägi 2. Suurtükiväegrupp Suurtükiväepataljon Eesti kaitsevägi
  • ümberkorraldamisega 1. jalaväebrigaadi koosseisus. Suurtükivägi Suurtükiväepataljon Suurtükk Toe Nõmm. Eesti suurtükivägi 1918 1940. Relvastus ja ülesehitus. Laidoneri
  • aastal muudeti Eesti suurtükiväe organisatsioon järgmiseks: 1. diviisil oli 1. diviisi suurtükivägi 2. diviisil 2. diviisi suurtükivägi ja 3. diviisil
  • diviiside pealetungi. 249. Eesti laskurdiviisi suurtükivägi anti 131. laskurdiviisi juurde ja 7. Eesti laskurdiviisi suurtükivägi 191. laskurdiviisi juurde
  • moodustamise järel loodi Eesti soomusvägi soomusrongid ning soomusautod suurtükivägi väli - ja kindlusepatareid jne. Eesti Rahvaväe auastmed Sõdur
  • aastal muudeti Eesti suurtükiväe organisatsioon järgmiseks: 1. diviisil oli 1. diviisi suurtükivägi 2. diviisil 2. diviisi suurtükivägi ja 3. diviisil
  •  Pikemalt artiklis Eesti sõjaväe ja Sõjaministeeriumi organisatsioon 1939 Sõjavägede Staap väeliikide inspektuurid jalavägi, suurtükivägi insenerivägi

Users also searched:

...
...
...