Back

ⓘ Kristlus Eestis ..




                                               

Eesti Evangeelsete ja Vabakoguduste Liit

Eesti Evangeelsete ja Vabakoguduste Liit on mittetulunduslik usuline ühendus, mis koondab kristlikke täisevangeelseid ja vabakogudusi Eestis. Ta esindab, nõustab ja abistab liikmeskogudusi ning koordineerib nende tööd. EEVL õpetuslikuks aluseks on Piibli kui Jumala Sõna autoriteedi tingimusteta tunnistamine. EEVL tunnustab Apostellikku usutunnistust ja Nikaia usutunnistust. Organisatsioon asutati 24. aprillil 1995. EEVL juhatus asub Tallinnas, Raua 32. Juhatuse esimees on Heigo Ausmees, esimehe asetäitja Mart Metsala. 10. septembril 2004 võttis üldkogu Rapla vallas Laane talus vastu EEVL u ...

                                               

Eesti Karismaatiline Episkopaalkirik

Eesti Karismaatiline Episkopaalkirik on aastast 1996 Eestis tegutsev konservatiivne, evangeelne, neokatoliiklik ja katoolne anglikaanliku taustaga kirik. Kirikukanooniliselt rajati EKEK 23. juunil 1996, kui Jacksonville’is Floridas USA-s pühitseti pastor dr Heigo Ritsbek lahkus EKEK-st 2012. aasta mais preestriks Kristuse ühes, pühas, katoolses ja apostoolses Kirikus. Enne seda oli 20. juunil 1995 loodud Tallinnas Karismaatilise Episkopaalkiriku Usuühing Eestis, mis tutvustas konvergentsiliikumise ideid Eestis. 16.–20. oktoobrini 1995 toimunud Karismaatilise Episkopaalkiriku Piiskoppide Ko ...

                                               

Evangeelne luterlik kirik Eestis

Evangeelne luterlik kirik Eestis on artikkel evangeelse luterliku kiriku ajaloost praeguse Eesti alal. Tänapäeval Eestis tegutsevast kirikust vaata artiklist Eesti Evangeelne Luterlik Kirik. Usupuhastuse ehk reformatsiooni tulemusena moodustunud usutunnistused jaotasid läänekristliku Euroopa neljaks suuremaks osaks: rooma-katoliiklikuks, luterlikuks, kalvinistlikuks ja anglikaani kirikuruumiks. Luterlik kirik kujunes Eesti suurimaks konfessiooniks pärast reformatsiooni jõudmist maale 16. sajandi 20. aastatel ja luterlikud kogudused tekkisid Eestis reformatsiooni käigus Eesti katoliiklikest ...

                                               

Kirik & Teoloogia

Kirik & Teoloogia on veebis ilmuv populaarteaduslik kultuuriajakiri, mille eesmärk on toetada ja elavdada Eesti ühiskonnas teoloogilist mõttekultuuri. Ajakiri hakkas ilmuma 18. detsembril 2011. Uus number avaldatakse reedeti. Ajakiri kajastab teoloogilist mõttevahetust ja maailma teoloogi vaatepunktist ning arutleb selle üle, milline on ja peaks olema evangeeliumist lähtuv eluvaade ja -viis tänapäeva maailmas. Kirik & Teoloogiat annab välja MTÜ Ajakirja Kirik & Teoloogia Kolleegium. Juulis 2012 kuulusid toimetuskolleegiumi Anne Burghardt, Kerstin Kask, Annika Laats, Jaan Lahe, Kadri Lääs, ...

                                               

Maltsvetlased

Maltsvetlased oli prohvet Maltsveti usuliikumise järgijad. Vastuolud vennastekogudustega viisid 1858. aastal poliitilises kihutustöös süüdistatud Leinbergi arreteerimiseni. 1859. aastal Leinberg vabastati, sest tema usulised vaated leiti pühakirja ja luteri usu tõekspidamistega kooskõlas olevat. Leinberg määrati adrakohtuniku v. Tritthoffi ja pastor Eduard Ahrensi erilise valve alla vallakooliõpetajaks Kuusallu, kus ta konflikt luteriusu peavoolulistega jätkus. Lenbergi karismaatiline stiil ning konflikt võimudega, kes rahva silmis temast jagu saada ei suutnud, leidsid tema sõnumile palju ...

                                               

Priilased

Priilased oli 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse spontaanne Eesti usuliikumine, n-ö lahkusk. Liikumise nimi tuleb sõnast "prii" ehk "vaba", rootsi keeles "fri". Liikumine levis põhiliselt Lääne-Eestis ja saartel eestlaste ning rannarootslaste seas. Mõnel pool, näiteks Saaremaal, omasid priilased ka baltisaksa aadlike mõningast toetust.

                                               

Tartu Luterlik Peetri Kool

Tartu Luterlik Peetri Kool on lasteaed-põhikoolina tegutsev erakool, mis on aastatel 1906–1944 Tartus tegutsenud Peetri kooli järglane. Kooli pidajaks on MTÜ Tartu Luterlik Peetri Kool. Kool kuulub Eesti Kristlike Erakoolide Liitu.

                                     

ⓘ Kristlus Eestis

  • Evangeelne luterlik kirik Eestis on artikkel evangeelse luterliku kiriku ajaloost praeguse Eesti alal. Tänapäeval Eestis tegutsevast kirikust vaata artiklist
  • Jehoova tunnistajad Eestis on ülevaade Jehoova tunnistajate tegevusest Eestis Esimesed Jehoova tunnistajate organisatsioonid tekkisid Eestis 1930. aastatel
  • Eestis tegutseb kaks seitsmenda päeva adventistide organisatsiooni: Adventistide Koguduste Eesti Liit kokku 19 kogudusega Eesti Seitsmenda Päeva Adventistide
  • organisatsiooni Noorte Meeste Kristlik Ühing YMCA kohalik organisatsioon Eestis Eestis loodi NMKÜ 1924. aastal. 1931. aastal võitis ühing rahvusvahelisel matkavõistlusel
  • Soome, Rootsi ja Norra põhjaosas soomlaste ja saamide seas. Lestaadiuslik kristlus on saanud nime Lars Levi Laestadiuse järgi, kes elas aastatel 1800 1861
  • oikumeenilises vaimus ning arendab kristlikel väärtusel põhineva hariduse andmist Eestis EKEL on assotsieerunud organisatsiooniga International Association for
  • taastamine pole veel õnnestunud. Aruküla Püha Kolmainu kirik portaali Varemeis kristlus avalehel August Kaljukosk. Õigeusukogudustes teeninud vaimulikkude nimekiri
  • Rooma keisririigis niinimetatud idamaised kultused, gnostitsism ja varane kristlus Samuti on ta tegelenud antiikkultuuri populariseerimisega. Jaan Lahe
  • hingamispäeva pidamine. Aabrahamlike religioonidena on judaistlike juurtega nii kristlus kui ka islam. Paljud silmapaistvad teadlased ja ühiskonnategelased on olnud
  • 11. sajandini paganad. 11. sajandi paiku hakkas norralaste seas levima kristlus ja 12. sajandi keskpaigaks oli see tõusnud Norra peamiseks usuks. Norralased
  • Iisak, Joosep, Mooses, Eelija, Ristija Johannes ja Jeesus. Kuna juutlus, kristlus ja islam on omavahel tihedalt seotud ja nende pärimustes on oluline esiisa
  • Saardiga Vikerraadio saates Kirikuelu 18. augustil 2013 Sigrid Kõiv, Miks kristlus nii keeruliseks muutus? , Postimees, 28. september 2013 Käesolevas artiklis
                                               

Auf der Wacht

Auf der Wacht oli usuajakiri, mis 1924–1925 ilmus Tartus. Ajakirja väljaandja ja toimetaja oli P. R. Luther.

                                               

EELK Elva Koguduse Teataja

EELK Elva Koguduse Teataja oli EELK Elva koguduse häälekandja, mis ilmus 1935-1940. Väljaande vastutav toimetaja oli Aleksander Bender. Väljaanne jätkas lühikest aega ilmumist ka 1995 nime all E.E.L.K. Elva Koguduse Teataja: "Elva Elu" vaheleht.

                                               

Eesti Kristlik Televisioon

Eesti Kristlik Televisioon on mittetulundusühing, mis tegeleb kristlike telesaadete tegemise, video- ja helisalvestuse ja montaažiga. Eesti Kristliku Televisiooni rajasid Andres ja Peeter Võsu septembris 1991 aktsiaseltsina. See oli taasiseseisvunud Eesti esimene eratelekanal. Alates 1993. aastast mittetulundusühing.

                                               

Elu Vaod

Elu Vaod oli Tallinnas aastatel 1921–1922 ilmunud ajakiri. Ajakirja väljaandja oli Kristliku Kultuuri ja Ilmavaate Edendamise Selts, tegevtoimetaja oli Leopold Raudkepp. Ühtekokku ilmus ajakirja neli numbrit.

                                               

Haapsalu Püha Johannese koguduse teenetemärk

Haapsalu Püha Johannese koguduse teenetemärk on teenetemärk, millega tunnustatakse Eesti või välismaa kodanikku, kellel on erilisi teeneid Haapsalu Püha Johannese koguduse või Haapsalu linna ees. Teenetemärki annab igal aastal välja Haapsalu Püha Johannese kogudus.

                                               

Kaarli Eragümnaasium

1918–1920 Kaarli Kiriku Kool 1920–1923 Kaarli Koguduse Eraühisreaalgümnaasium 1923–1932 Kaarli Koguduse Eraühisgümnaasium 1932–1936 Kaarli Eragümnaasium, Alg- ja Keskkool

                                               

Kaarli Kool

Kaarli Kool on Tallinnas aadressil Toompuiestee 4 tegutsev kristlik kool-lasteaed, mida peab üleval Tallinna Kaarli kogudus. Kool avati 2013. Kool eesmärk on kasvada täiemahuliseks põhikooliks. Praegu on koolis avatud igas vanuserühmas üks klassikomplekt, kus õpib kuni 20 last.

                                               

Kirikukonvent

Kirikukonvent oli luteri kiriku maakoguduse haldusorgan Eesti- ja Liivimaal 17. sajandi lõpust kuni 1919. aastani. Kirikukonventi kuulusid Venemaa 1832. aasta kirikuseaduse kohaselt kõik kihelkonna mõisnikud. Need aga määrasid sageli end esindama voliniku. Mõne küsimuse arutamisel võisid nõuandva häälega osaleda vöörmündrid. 1870 moodustati kihelkonnakonvendid ning Liivimaa kirikukonvendid reorganiseeriti kiriku- ja koolikonventideks. 1919 asendati kirikukonvendid kogudusenõukogudega.

                                               

Laiuse Koguduse Teataja

Laiuse Koguduse Teataja on EELK Laiuse koguduse häälekandja. Väljaanne ilmus 1931–1940 ja ilmub uuesti aastast 2009. Väljaande vastutav toimetaja on Leina Kreek.

                                               

Leivakorvikene

Leivakorvikene oli 1847–1849 Pärnus ilmunud väljaanne. Väljaannet toimetasid Friedrich Wilhelm Anton Hasselblatt ja Ernst Wilhelm Woldemar Schultz. Väljaanne ilmus eesmärgiga teha vastupropagandat vene õigeusule, mis Eesti alal oli levima hakanud. Väljaande ilmumist toetasid Saaremaa ja Eestimaa konsistoorium. Väljaannet ilmus 12 vihikut ja iga vihiku oletatav tiraaž oli umbes 450 eksemplari.

Users also searched:

...
...
...