Back

ⓘ Räim ehk läänemere heeringas on atlandi heeringa alamliik, kes elab Läänemeres. Tavaline räim toitub planktonist. Hiidräim on röövkala ja sööb sageli ogalikke. ..




Räim
                                     

ⓘ Räim

Räim ehk läänemere heeringas on atlandi heeringa alamliik, kes elab Läänemeres.

Tavaline räim toitub planktonist. Hiidräim on röövkala ja sööb sageli ogalikke.

Räim koeb kõval, kivisel või kruusasel põhjal 2–20 m sügavusel.

22. veebruaril 2007 kuulutati räim Eesti rahvuskalaks.

                                     

1. Välimus

Räime keha on üsna lame, värvilt hõbedane ning tihti sinakasroheliste toonidega. Selja keskosas asub ainus seljauim. Soomused tulevad kergesti ära. Silmad on mõnevõrra suuremad kui atlandi heeringal.

Tavaliselt on räim teistest heeringatest väiksem, enamasti alla 20 cm pikkune. Suguküpseks saab räim 2–3 aasta vanuselt, kui on 13–14 cm pikk. Esineb ka kiire kasvuga hiidräimi, kelle pikkus on 33–37.5 cm.

Tavaliselt kaaluvad räimed veidi üle 20 g.

Peale suuruse eristab räime teistest atlandi heeringatest väiksem selgroolülide arv. Räimel on neid 54–57.

                                     

2. Elupaigad

Eesti rannikuvetes saab eristada kolme räimeasurkonda: Liivi lahe räime, Läänemere kirdeosa avamereräime ja Soome lahe räime. Kuna mõni asurkond koeb varasuvel mais-juunis ja mõni sügisel, siis on eristatud ka kevadräime ja sügisräime, kelle kategoriseerimises ja tunnustamises pole ihtüoloogid üksmeelel.

Räim on kohastunud eluks riimvees ja suudab kohati elada isegi magevees, näiteks mõnes Rootsi järves.

                                     

3. Räimed tööstuses

Räim on Läänemere peamine töönduskala, andes poole sealsest kalasaagist. Räime püütakse tavaliselt ranna lähedalt seisevvõrkude ja seisevnootadega.

Rohkem kui pool saagist läheb konservide valmistamiseks sprotid õlis ja räim tomatis. Erilise küpsetusmeetodi abil saadakse poolsuitsuräim. Väiksem osa saagist realiseeritakse jahutatult või külmutatult. Räime marineeritakse, suitsutatakse, praetakse või küpsetatakse hapukoore ja tilliga.

                                     

4. Räimed Araali meres

1954–1956 prooviti räime aklimatiseerida Araali merre. Kolm aastat peale marja toomist Araali hakkasid räimed seal juba kudema. Esimestel aastatel kasvas räim Araalis väga hästi, tunduvalt paremini kui Liivi või Visla lahes, kust ta pärineb. Räim sõi vähikesi Diaptomus ja Dikerogammarus, kuid siiski hakkas räimede arvukus tunduvalt vähenema. Toidupuuduse, vaenlaste ja toidukonkurentide rohkuse tõttu ei tekkinudki Araali meres töönduslikku räimevaru. Väikesearvuline räimepopulatsioon elab Väike-Araalis ka praegu.

                                     

5. Välislingid

  • KALA!, ühismäng 2 milj tonnise räimevaru kasutamisest Läänemerel
  • FishBase info for Clupeidae
  • R nagu Räim suure tähega EPL, 31. detsember 2008
  • Kakskümmend kaks kala eesti rahvausundis
  • Tiit Raid: "Mõnda räimest, meie rahvuskalast" Eesti Loodus, juuli 2008
  • Mikos Phylogeny Archive
  • Räim andmebaasis eElurikkus
  • Räim Eesti Ekspress, 1. märts 2007.
                                     
  • Mihkel Räim sündinud 3. juulil 1993 Kuressaares on eesti jalgrattur. Mihkel Räim oli Eesti meister maanteeratta grupisõidus 2016. ja 2018. aastal. Aastal
  • Toivo Räim sündinud 4. oktoobril 1949 Tallinnas on Eesti molekulaarbioloog. Toivo Räim on töölise poeg. Lõpetas 1967 Tallinna 16. Keskkooli, 1972 TÜ
  • Jüri Räim 18. aprill 1933 18. aprill 1995 oli Eesti nõukogude parteitegelane. Ta oli pärit Muhu saarelt. Tema isa oli olnud endine meremees ja Pädaste
  • rahvuslinnu, rahvuslooma ja Eesti rahvuskiviga. 2007. aastast on Eesti rahvuskala räim Eesti Kalaliidu korraldatud rahvuskala valimisel portaalis kalateebhead
  • maanteesõidus. 2016 kuulusid koondisse teiste seas Tanel Kangert, Mihkel Räim Alo Jakin, Gert Jõeäär, Peeter Pruus, Rein Taaramäe. Eesti U23 maanteesõidu
  • veeorganismid 12 Näiteks Läänemere tähtsamate töönduskalade seas on räim tursk, kilu. Soomkala Vääriskala Mereleksikon, 1996. Eesti Entsüklopeediakirjastus
  • Ruubel Garibald Sturm Valdeko Ratassepp Joosep Saar Tõnu Aav Ervin Räim Peeter Kard Ruudi Aer Aarne Üksküla kirjanik Aino Seep Martini naine
  • Kangur, Linda Rannak. Lõhe ja meriforell. Tallinn: Valgus, 1983 Linda Rannak. Räim Tallinn: Valgus, 1988 E - kataloog ESTER. Rannak, Linda. Ahvenlaste luude
  • Ojasilm Pakslaup Peipsi siig Peipsi tint Pisimudil Pullukala Raudkiisk Roosärg Räim Rääbis Rünt Soomuslest Suttlimusk Säga Säinas Särg Teib Tippviidikas Trulling
  • populaarseks purjetajate seas Muhu väina regatt Väinamere peamine püügikala on räim teatud tähtsus on veel ahvenal ja tuulehaugil. Pikemalt artiklis Väinamere
  • kalaliik. Atlandi heeringas jaguneb neljaks alamliigiks. Läänemerd asustab räim Clupea harengus membras Skandinaavia heeringas ehk kevadkuduheeringas

Users also searched:

marineeritud räimed, mida sööb räim, rukkijahus paneeritud räimed,

...
...
...