Back

ⓘ Eesti Energia Aktsiaselts on 1939. aastal asutatud Eesti riigile kuuluv rahvusvaheline energiaettevõte, mis tegutseb Baltikumi, Soome, Rootsi ja Poola elektri- ..




                                               

Hüdroenergia Eestis

Hüdroenergia Eestis on Eestis mehaanilise energia liik, mis saadakse vee langemisel Maa raskusjõu mõjul. Hüdroenergiat on Eestis taastuvenergia liikides kõige pikemalt kasutatud elektri tootmiseks. Hüdroelektrijaamu on Eestis praegu 50. Kõige suurem on Jägala jõel asuv jaam, mis toodab kogu Eesti hüdroelektrijaamade toodetavast energiast poole. Kõige suuremad Eesti hüdroelektrijaamad asuvad Jägala jõe peal ning toodavad ligi poole hüdroelektrijaamade kogutoodangust. 2014. aastal tootsid hüdroelektrijaamad kokku 27 GWh elektrienergiat. Linnamäe hüdroelektrijaam asub Jägala jõel ja on Eesti ...

                                               

Kolle

Kolle on mitmetähenduslik sõna. Kolle on ahju või pliidi osa, kus põleb tahke kütus. Kolle on keskmurdes õõnsus, auk, lohk, nõgu; ka nõlv kaldal, künkal, peenral. Kolle ehk tulekolle on seade, milles kütus põleb. Kolle ehk lee oli reheahju suu esine kividega piiratud süvend, mis oli keedukoht ja kuhu tõmmati söed ja tuhk. Kolle on tekkekoht, keskus, millest miski mujale edasi levib. Kolle on lõunaeesti murdes laiem äär, väljaulatuv osa ahjusuu kohal, peakattel, anumal jne. Kolle kui millegi tekke- või säilituskoht Looduskolle ehk reservuaar on haigustekitajate säilimiskoht näriliste popula ...

                                               

Satelliiditaldrik

Satelliiditaldrik on paraboolantenn satelliittelevisiooni saadete vastuvõtmiseks sidesatelliitidelt. Antenn koosneb paraboolreflektorist ja vastuvõtupeast, milleks on võimendus-muundusplokk LNB. Reflektor koondab elektromagnetlainete energia LNB kiirgurelemendile, mis muundab väljaenergia elektrivooluks. Ploki väljundist juhitakse võimendatud ja madaldatud sagedusega signaal koaksiaalkaabli kaudu vastuvõtjasse.

                                               

Lisatud suhkrud

Lisatud suhkrud on suhkrud, mida kasutatakse kodus toidu valmistamisel või lisatakse toidutööstuses toitude või jookide tootmisel. Euroopa Liidu toiduainete märgistamise direktiivi 90/496/EMÜ järgi on suhkrud kõik toidus sisalduvad monosahhariidid ja disahhariidid, välja arvatud polüoolid. Kodus toitu valmistades lisatakse toidule peamiselt tavalist rafineeritud suhkrut – sahharoosi, toidutööstuses kasutatakse ka fruktoosi, glükoosi, tärklise hüdrolüsaate. Suhkrute lisamine toidule suurendab nende energiasisaldust. Oma omadustelt ning struktuurilt ei erine lisatud suhkrud looduslikult toid ...

Eesti Energia
                                     

ⓘ Eesti Energia

Eesti Energia Aktsiaselts on 1939. aastal asutatud Eesti riigile kuuluv rahvusvaheline energiaettevõte, mis tegutseb Baltikumi, Soome, Rootsi ja Poola elektri- ja gaasimüügi turgudel ning rahvusvahelisel vedelkütuste turul.

Kontsern haldab tervikahelat põlevkivi kaevandamisest, elektri, soojuse ja õli tootmisest kuni elektri transpordi, müügi ja lisateenusteni.

Põhiliseks energiatootmise tooraineks on Eesti Energiale kuuluvatest kaevandustest pärinev põlevkivi. Samas kasvatatakse läbi tütarettevõtte Enefit Green ka taastuvenergeetika osakaalu. 2020. aastal moodustas taastuvenergia 38 protsenti elektri ja soojuse kogutoodangust.

Eesti Energia 70. aastapäeval, 8. mail 2009, muutis liideti erinevate visuaalide tütarettevõtted ühtse Eesti Energia brändi alla ning välisturgude tegevused koondati ühtse kaubamärgi Enefit alla.

2000. aastatel laiendas Eesti Energia tegevust teistesse riikidesse, lootes võtta kasutusele põlevkivimaardlad ning eksportida tehnoloogiat näiteks Jordaaniasse ja Utah osariiki Ameerika Ühendriikides. Ajakirjanduses on avaldatud kahtlusi investeeringute tasuvuse suhtes. 2014. aasta 25. jaanuaril toimus Utah osariigi pealinnas Salt Lake Citys ka tuhandete osavõtjatega keskkonnateemaline meeleavaldus, kus muuhulgas protestiti Eesti Energia tütarfirma Enefit American Oil planeeritavate põlevkivikaevanduste vastu.

2020. aastal oli ettevõtte käive 833.7 miljonit eurot ning puhaskasumit teeniti 19.3 miljonit eurot. Samal aastal toodeti 3.8 teravatt-tundi elektrit, 1.1 teravatt-tundi soojust ja 452 000 tonni vedelkütuseid.

                                     

1. Ajalugu

Kindlustamaks energeetika arengut asuti 20. sajandi esimesel poolel ühtse elektrivõrgu väljaehitamisele. Koordineerivaks keskuseks sai 1936. aastal loodud Eesti Rahvuslik Jõukomitee. Aastal 1938 valmis üksikasjalik Eesti elektrifitseerimise plaan, mille aluseks said järgmised progressiivsed põhimõtted: luua ülemaaline ühtne elektrivõrk, jagada koormus elektrijaamade vahel optimaalselt ja ühendada suuremad jaamad töökindluse tagamiseks magistraalliinidega.

Kavandatut hakati peatselt ellu viima. 1939. aasta 8. mail kirjutas tollane president Konstantin Päts alla AS Elektrikeskus loomise dokumendile. See hetk tähistab Eesti Energia kontserni algust.

Plaanipärase arengu katkestas Teine maailmasõda ja Eesti okupeerimine 1940. aastal. Sõja lõpuks oli Eesti energeetika põhjalikult purustatud. 1950. aastatel algas taastamisajajärk. Valmisid Ahtme ja Kohtla-Järve elektri ja soojuse koostootmisjaamad ning Ahtme-Tallinna ja Ahtme-Narva elektriliinid. 1955. aastal võeti kasutusele Narva hüdroelektrijaam, mis tõsi küll, jäi Lenenergo alluvusse.

Estonia puiestee 1 // 3 ehitati 1958. aastal viiekorruseline nurgahoone Eesti Energia peahoonena.

Eesti oludes ülisuured Balti ja Eesti soojuselektrijaamad võimsusega vastavalt 1435 ja 1610 MW ehitati aastatel 1956–1973. Samal ajavahemikul vähendati Ahtme ning Kohtla-Järve elektrijaama tegevust ning suleti Tallinna ja Püssi elektrijaam. 1. jaanuaril 1970 alustas tööd elektrijaamasid põlevkiviga varustav Narva karjäär, kolm aastat hiljem 1973. aasta 28. detsembril hakati põlevkivi kaevandama Estonia kaevandusest. Tallinna linna soojus- ja elektrienergiaga varustamiseks hakati 1974. aastal ehitama Iru koostootmisjaama. Elektrijaamade ehitamise kõrval arendati elektrivõrke ja rajati alajaamu.

1980. aastal avati Eesti elektrijaama kõrval uus Narva õlitehas, mis tänapäeval kannab Enefit140 nime. 1998. aasta 1. aprillil moodustati Eesti Energia AS.

Tuulest on Eesti Energia elektrit tootnud alates 2002. aastast, mil rajati Virtsu I tuulepark. Tänapäeval on Eesti Energia valduses neli tuuleparki: Paldiskis, Aulepas, Narvas ja Virtsus koguvõimsusega 111 MW.

Eesti Energia kasutab elektritootmiseks vett alates 2002. aastast, mil renoveeriti Linnamäe hüdroelektrijaam. Lisaks Linnamäe hüdroelektrijaamale opereerib Eesti Energia ka Keila-Joa hüdroelektrijaama.

2012. aastal alustas Eesti Energia Ida-Virumaal uue elektrijaama ehitamist. Auvere elektrijaama võimsuseks saab olema 300 MW ning see valmib 2015. aasta lõpuks. Võrreldes olemasolevate põlevkivil töötavate elektrijaamadega tuleb keevkihttehnoloogial toimiv Auvere elektrijaam keskkonnasõbralikum, väiksemate õhuheitmetega ning efektiivsema tootmisega. Auvere elektrijaam hakkab kütusena kasutama põlevkivi ning kuni 50% ulatuses on seda võimalik asendada biokütustega.

2013. aastal avas Eesti Energia Irus Eesti esimese koostootmisjaama, mis kasutab kütusena segaolmejäätmed. 105 miljonit eurot maksnud jäätmeenergiaplokk toodab lisaks elektrile ka soojust Tallinna ja Maardu elanikele. Iru jäätmeenergiaplokk on Eesti jaoks uus lahendus nii energia tootmises kui ka prügikäitluses. Jäätmeploki valmimisega lõppes Eestis suuremahuline segaolmejäätmete prügilatesse ladestamine.

2014. aasta märkis Eesti põlevkivienergeetika jaoks mitut olulist juubelit. Eesti Energia kontserni eelkäija AS Elektrikeskuse loomisest möödus 75 aastat. Eesti Energia elektritootmise algusest möödus 65 aastat – 1949. aastal valmis Kohtla-Järve soojuselektrijaam. Balti ja Eesti elektrijaamad tähistasid 2014. aastal 55. ja 45. tegutsemisaastapäeva.

2018. aasta 25. jaanuaril andis Keskkonnaministeerium Eesti Energiale üle tiitli "Keskkonnasõbralik tootmisprotsess 2017".

2018. aasta mais sõlmis Eesti Energia AS-i tütarettevõte Enefit Green Baltikumi suurima taastuvenergiatootja Nelja Energia suuromaniku Vardar Eurus AS-i ja väikeaktsionäridega aktsiate müügi lepingu.

2019. aasta seisuga kuulub 100% 4Energia aktsiaid Eesti Energiale, seega kuuluvad talle 17 tuuleparki Eestis ja Leedus koguvõimsusega 287 MW, biomassil töötav 3.9 MW elektri ja 19.2 MW soojuse koostootmisjaam Lätis ning 140 000 tonnise aastatoodanguga pelletitehas.

                                     

2. Energiamüük

Eesti Energia energiamüük tegeleb elektrienergia müügiga Eesti, Läti ja Leedu era- ja äriklientidele. Lisaks pakub Eesti Energia klientidele valdkonnaga seotud teenuseid nagu näiteks elektritööd, energiaaudit ja -märgis, energiasäästu alane nõustamine jne. Kogu Eesti Energia elektrijaamades toodetava elektri müük Eesti Energia Põhjamaade elektribörsile Nord Pool Spot. Elektrimüüjana ostab ettevõte klientidele müüdava elektri börsilt.

Energiamüügi valdkonna ettevõtted EE osalus sulgudes

  • Eesti Energia Võrguehitus AS 100% – elektrivõrguga seotud projekteerimis-, ehitus- ja hooldustööde tegemine.
  • UAB Enefit 100% – elektrienergia müük Leedu lõpptarbijatele.
  • SIA Enefit 100% – elektrienergia müük Läti lõpptarbijatele, äriklientidele elektrihinna muutustest tulenevate riskide maandamisteenuste pakkumine;
                                     

3. Põlevkivi kaevandamine

Eesti põlevkivivarud kuuluvad riigile ja asuvad üleriigilise tähtsusega Eesti maardlas. Kaevandamise tingimused on kindlaks määratud kaevandamislubades, ning mitmetes keskkonnakaitset, tööohutust ja tervisekaitset käsitlevates õigusaktides ja lubades.

Enefit Kaevandused on Eesti Energia kontserni kuuluv kaevandusettevõtte, mis kaevandab Ida-Virumaal põlevkivi elektri-ja õlitootjate varustamiseks kütuse ja toorainega. Ettevõte toodab ja müüb killustikku ning aherainet. 2013. aastal kaevandas Eesti Energia 17 miljonit tonni põlevivi.

Põlevkivi tootmisel kasutatakse nii pealmaakaevandamist Narva karjääris kui allmaakaevandamist Estonia kaevanduses. Kohtades, kus põlevkivikiht ei ole väga sügaval, kaevandatakse põlevkivi pealmaameetodil – nii on otstarbekas põlevkivi kaevandada kuni 30 meetri sügavuselt. Kui põlevkivikiht on sügavamal on soovitav kaevandamiseks avada allmaakaevandus.

Nüüdisaegsed kaevandused tegutsevad elukeskkonda minimaalselt häirides ning aitavad töökohtade loomise kaudu kaasa kohaliku elu jätkusuutlikkusele ja piirkonna elanike arvu tõusule. Kokku töötab Eesti Energias enam kui 7300 inimest, kellest enamus Ida-Virumaal. See teeb ettevõttest regiooni suurima tööandja.

Kaevandusalade rekultiveerimise käigus on Eesti Energiast aastate vältel saanud üks suuremaid metsamaa rajajaid Eestis – alates 1960ndatest on istutatud üle 13 000 ha metsa ja 169 ha on korrastatud põllumaaks. Mõnel juhul saavad endised tööstusalad ka uue otstarbe. Näiteks suletud Aidu karjääris on aga kujundamisel omapärane veemaastik, kuhu luuakse võimalused puhkamiseks ja sportimiseks.



                                     

3.1. Põlevkivi kaevandamine Põlevkivi kaevandamisega seotud ettevõtted EE osalus sulgudes

  • Orica Eesti 35% – lõhketöid teostavate ettevõtete varustamine lõhkematerjalidega, padrundatud lõhkeainete eksport ning lõhketööde ohutuse, kvaliteedi ja tõhususe suurendamine.
  • AS Enefit Kaevandused 100% – põlevkivi tootmine ja müük
                                     

4. Elektri ja soojuse tootmine

Eesti Energia kasutab elektri ja soojuse tootmiseks peamiselt põlevkivi. Taastuvenergiat toodavad Eesti Energiale kuuluvad tuulepargid ja hüdroelektrijaamad. Iru soojuselektrijaam kasutab elektri ja soojuse tootmiseks segaolmejäätmetes leiduvat energiat.

                                     

4.1. Elektri ja soojuse tootmine Elektri ja soojuse tootmisega seotud ettevõtted

Eesti Energia osalus on antud sulgudes.

  • Eesti elektrijaam
  • Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS 100% – elektrienergia tootmine Eesti tarbijate varustamiseks ja ekspordiks Baltimaadesse, soojusenergia tootmine Narva linna tarbeks ja põlevkivituha müük. Ettevõttel on kaks tootmisüksust
  • Balti elektrijaam
  • Enefit Power and Heat Valka 90% – Enefit Power&Heat toodab täna Valkas soojust 2012. aastal valminud koostoomisjaamas. Tipukoormuse rahuldamiseks ja reservvõimsustena kasutatakse biokütusel ja kütteõlil töötavaid katlamaju. Valka uue biomassil töötava koostootmisjaama väljaantav elektriline võimsus on 2.4 MW, soojuslik võimsus 8 MW.
  • Pogi OÜ 66.5% – Pogi OÜ on soojuse tootja Paide linnas. Ettevõte toodab soojust biomassi ja kütteõli kasutavates katlamajades. 2014. aastal valmis Paides uus efektiivne ja keskkonnasõbralik biomassil töötav elektri- ja soojuse koostootmisjaam. Uue koostootmisjaama väljaantav elektriline võimsus on 2 MW ja soojuslik võimsus 8 MW. Soojusega varustatakse Paide linna, elekter läheb Eesti Energia võrku.
  • AS Eesti Energia Narva Soojusvõrk 66% – Narva linna soojusega varustamine.


                                     

4.2. Elektri ja soojuse tootmine Elektrienergia toodang kütuste kaupa

2015. aastal toodeti elektrit 7.7 TWh ja see jagunes kütuste kaupa järgmiselt:

  • olmejäätmed 1.7%;
  • tuuleenergia 2.9%;
  • põlevkivigaas 4.3%;
  • põlevkivi 89%;
  • muu 0.8%.
  • biomass 1.3%;

2018. aastal oli toodetud 9.7 TWh elektrit, sh 8.6 TWh Narva Elektrijaamadel. Taastuvatest ja alternatiivsetest allikatest oli toodetud ligi 0.7 TWh. Elekter oli toodetud 11 eri allikast:

  • vesi.
  • maagaas
  • päike
  • segaolmejäätmed
  • põlevkivi
  • kütteõli
  • põlevkivigaas
  • tuul
  • biomass
  • põlevkiviõli
  • turvas
                                     

5. Põlevkiviõli tootmine

Eesti Energia on põlevkivist õli tootmise protsessi arendamisega tegelenud juba enam kui 30 aastat. Enefit-tehnoloogiat, millel ettevõtte õlitootmine põhineb, arendatakse rahvusvahelise insenerifirmaga Outotec loodud ühisettevõtte Enefit Outotec Technology kaudu.

Eesti Energia toodab põlevkivist õli kahes Enefit140 tootmisseadmes ja 2012. aastal valminud Enefit280 õlitehases. Igal aastal toodab ettevõte ligi 180 000 tonni vedelkütuseid, lähiaastatel kasvab see maht uue Enefit280 tehase arvelt veelgi. Toodetav õli on raskeõli, mida kasutatakse näiteks katlamajades kütteõlina ja laevakütuse komponendina.

Põlevkiviõli tootmisega seotud ettevõtted EE osalus sulgudes

  • Eesti Energia Õlitööstus AS 100% – vedelkütuste ja kõrge kalorsusega uttegaasi tootmine põlevkivist. Vedelkütuste tootmisel kasutatakse maailmas unikaalset Enefit-tehnoloogiat.
                                     

6. Tehnoloogiatööstus

Eesti Energia Tehnoloogiatööstus tegutseb rahvusvaheliselt Enefiti kaubamärgi all. Ettevõte pakub metallkonstruktsioonide, energeetika- ja tööstusseadmete valmistajana laia valikut tehnoloogilisi projektlahendusi energeetika- ja tööstussektorile. Ettevõte pakub terviklahendusi projekteerimisest kuni paigalduse ja hoolduseni. Eesti Energia kontsernis on Tehnoloogiatööstus elektrijaamade ja õlitehaste tehnoloogialahenduste peamine arendaja ja valmistaja. Tehnoloogiatööstuse suurimad kliendid on tuntud tööstusettevõtted, nagu ABB, Andritz, ALSTOM Finland, ALSTOM Power Sweden AB, ALSTOM Power Norway AS, ALSTOM Germany, Eesti Energia Kaevandused, FLSmidth, Foster Wheeler, METSO Power, METSO Minerals, METSO Paper, MW Power, Eesti Energia Narva Elektrijaamad, Eesti Energia Õlitööstus, Sandvik Mining and Construction, TLT Co-Vent, Vestas, VKG Oil,YIT Industria Ltd.

  • Eesti Energia Tehnoloogiatööstus AS 100% – energeetika- ja keskkonnaseadmete projekteerimine, valmistamine ja paigaldus;
                                     

7. Rahvusvaheline arendustegevus

Kuigi Eesti Energia tegevuse kese asub Eestis, arendab ettevõte lisaks projekte Jordaanias ja Utah osariigis USAs.

Jordaanias arendab ettevõte paralleelselt kahte projekti. Eesti Energial on Jordaania valitsusega eksklusiivne kokkulepe 540 MW põlevkivielektrijaama rajamiseks. Ühtlasi on Eesti Energial Jordaania valitsusega sõlmitud kontsessioonileping pikaajaliseks põlevkiviressursi kasutamiseks riigis. Samal ajal elektrijaama rajamise projektiga uuritakse ka võimalusi põlevkivist vedelkütuste tootmiseks Jordaanias.

2013. aastal kiitis Jordaania keskkonnaministeerium heaks elektriprojekti keskkonnamõjude hinnangu. Sellele eelnes 2-aastane põhjalik töö kogudes andmeid projektipiirkonna kliimatingimuste kohta, analüüsides keskkonna, kultuurilise ja sotsiaalmajanduslikke tingimusi ning projekti mõjusid.

2013. aasta detsembris sõlmis Jordaanias põlevkivielektrijaama projekti arendav ja emaettevõtte kaudu osaliselt Eesti Energiale kuuluv Attarat Power Company eelkokkulepped elektrijaama ehitaja ning rahastajatega. Elektrijaama ehitamise finantseerimiseks on sõlmitud eelkokkulepped kahe Hiina suurpangaga – Bank of China ja Industrial Commercial Bank of China. Ligi 1.4 miljardi dollari suurust laenulepingut garanteerib Hiina ekspordikrediidiagentuur Sinosure. Kuue rahvusvaheliselt tunnustatud ehitusettevõtte seast valiti elektrijaama ehitajaks Hiina kogenud ettevõte Guangdong Power. Enne ehitustegevuse alustamist lepitakse kokku Jordaania valitsusega elektri hinnas ja sõlmitakse finantseerimislepingud.

Utah projekti arendab 100% Enefitile kuuluv ettevõte Enefit American Oil. Eesti Energia Utah projekt katab regiooni ühte rikkalikumat põlevkivimaardlat, mis sisaldab hinnanguliselt 2.6 miljonit barrelit õli. 2011. aasta märtsis Utah osariigis omandatud põlevkivivaru on kuni 12 korda suurem kui Eesti Energia käsutuses olevad põlevkivivarud Eestis. Üle poole põlevkivimaardlast asub eramaal, ülejäänud osa on liisitud USA föderaalvalitsuselt või Utah osariigilt. Põlevkivitööstuse arendamist alustatakse eraomandisse kuuluvatelt aladelt, kus asuvast põlevkivist jätkub orienteeruvalt 30 aastaks.



                                     

7.1. Rahvusvaheline arendustegevus Eesti Energia osalusega ettevõtted väljaspool Eestit Eesti Energia osalus sulgudes

  • Enefit Outotec Technology 60% – uue põlvkonna Enefit tehnoloogia väljatöötamine põlevkiviõli tootmiseks;
  • Enefit Jordan BV 60% – kommertsalustel põlevkiviõli ja -elektri tootmise planeerimine Jordaanias;
  • Enefit American Oil 100% – põlevkiviarendus USA-s.
                                     

8. Sotsiaalne vastutus

Eesti Energia on üks suuremaid sponsorlus- ja heategevusprojektide toetajaid Eestis. Eesti Energia toetab järgmisi valdkondi:

  • ühiskonna arengu jaoks olulised heategevus- ja sotsiaalprojektid, rõhuasetusega noorte ettevõtlikkuse arendamisele;
  • keskkonnahoiu ja energiasäästu alased projektid;
  • tegevusvaldkonna alane haridus, tegevusvaldkonna arendamine, populariseerimine ning ajaloo säilitamine;
  • Ida-Virumaa arengu ja kohaliku kogukonna jaoks olulised projektid, pöörates erilist tähelepanu noorte perspektiividele.

Kontsern on muuseas:

  • energeetika õppejõudude järelkasvu tagamiseks spetsiaalse doktoriõppe stipendiumi väljaandja;
  • igakevadise energiasektori tulevikuga seotud aktuaalseid küsimusi käsitleva Energiafoorumi korraldaja;
  • Andekate Noorte Energiafoni looja. Koostöös Ida Virumaa Omavalitsuste Liiduga antakse kaks korda aastas välja stipendiume andekatele Ida-Virumaa noortele;
  • Energia Avastuskeskuse üks asutajaid ja partner loodusteaduste populariseerimisel noorte seas;
  • noorte energiaõpingute edendaja Eestis;
  • noorte ettevõtlikkust arendava programmi ENTRUM looja;
                                     

9. Eesti Energia tööandjana

Eesti Energia on enam kui 5000 töötajaga riigi üks suurimaid tööandjaid, eriti oluline on ettevõtte roll Ida-Virumaal, kus asub kolmveerand ettevõtte töökohtadest. Igal aastal käib Eesti Energias praktikal ligi 200 noort.

CV Keskuse ja CV Onlinei küsitluste ning TNS Emor tööandjate maineuuring andmetel on Eesti Energia Eesti eelistatuim tööandja.

Põlevkivitööstuse rolli Ida-Virumaa tööturul analüüsis 2013. aastal Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu tellimusel Poliitikauuringute Keskus Praxis.

                                     

10. Juhtimine

2014. aastast on juhatuse esimees Hando Sutter. Aastatel 2005–2014 oli juhatuse esimees Sandor Liive.

Eesti Energia nõukogu liikmed on 2018. aasta seisuga Väino Kaldoja nõukogu esimees, Andres Liinat, Ants Pauls, Einari Kisel, Kaie Karniol, Danel Tuusis ja Ivo Palu.

                                     

11. Välislingid

  • Eesti Energia koondab kõik üksused uue kaubamärgi alla, Põhjarannik, 6. mai 2009
  • Eesti Energia kasum kerkis mullu 119 miljoni euroni, E24, 28. jaanuar 2011
  • Estonias dirty energy drive for self-sufficiency, CNN, 5. detsember 2013
  • Eesti Energia teenis mullu ajaloo suurima puhaskasumi, börsileminek seisab Tootsi tuulepargi saatuse taga ERR, 27. veebruar 2017
  • Parts vahetas välja kaks Eesti Energia nõukogu liiget, E24, 5. juuli 2011
  • Eesti Energia tootis mullu ligi 10 teravatt-tundi elektrit ERR, 1. veebruar 2019
  • Estonia flush with oil shale – for now, Reuters, november 2013
  • Sutter roheenergia arengust: ootame uuelt valitsuselt kindlamaid otsuseid ERR, 28. veebruar 2018
  • Estonia becomes self-sufficient on shale gas boom, The Telegraph, 25. august 2013
  • Tiny oil shale titan Estonia eyes global boom, AFP, 10. oktoober 2013
  • Täna pandi nurgakivi Eesti Energia Auvere elektrijaamale, ERR, 4. mai 2012
  • Ettevõtte koduleht
                                     
  • AS Eesti Energia Õlitööstus on Eesti ettevõte, mis kuulub 100 - protsendiliselt Eesti Energiale. 23. jaanuaril 2007 võttis Eesti Energia nõukogu vastu otsuse
  • Eesti Energia Tehnoloogiatööstus AS on Eesti Energia tütarettevõtteid. Ettevõte valmistab muu hulgas metallkonstruktsioone, energeetika - ja tööstusseadmeid
  • Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS kuni 18. maini 2009 AS Narva Elektrijaamad on Eesti Energia tütarettevõte, mis asutati 1999. aastal Balti soojuselektrijaama
  • tonni põlevkivi. Uudised - Eesti Energia Eesti Energia Kaevanduste raudtee tähistab 65. juubelit 12.12.2014 Eesti Energia Kaevandused Enefit Kaevandused
  • Skinest Energia AS on on Eesti energeetika ettevõte, mis tegeleb taastuvenergia arendamisega. Ta oli loodud 1. novembril 2004 tuuleenergiast elektrienergia
  • Energia oli kolhoos Rakvere rajoonis Rakvere külanõukogus aastani 1993. Kolhoosi keskasula oli Lepna. Kolhoosi pindala oli 8500 ha. kolhoosi esimees 1959 1985
  • Energia nimetatud ka Energeetika on Balti soojuselektrijaama ees paiknev skulptuur, mille autor on Riho Kuld. 1978. aastal tekkis idee kaunistada
  • Eesti soojuselektrijaam lühendatult Eesti SEJ ametlik nimi Eesti Elektrijaam on 100 - protsendiliselt ettevõttele Eesti Energia kuuluva aktsiaseltsi Narva
  • Sinine energia ehk soolsusgradiendi energia ehk osmootne energia on üks taastuvatest mereenergiaallikatest, mis pärineb merevee ja jõevee soolasisalduse
  • Energia Laenu - ja Hoiuühistu Energia LHÜ registreerimisnumber 59024378 tegutses aastail 1993 1999 ja oli Energia kolhoosi õigusjärglane. Sellest kujundati
  • 4Energia kasutatakse ka nimekuju Nelja Energia on Eesti energeetikaettevõte, mis tegeleb taastuvenergia arendamisega. Selle peakontor asub Tallinnas
  • toimimise ja selle tootmise selgitamiseks. Keskuse asutasid 1999. aastal Eesti Energia AS, Tallinna linn, Tallinna Tehnikaülikool ja Tallinna Küte. Keskuse

Users also searched:

eesti energia arvelduskonto, eesti energia rikketelefon, eesti energia tarbimisajalugu,

...
...
...