Back

ⓘ Teadus on süstemaatiline inimtegevus, mis on suunatud püsiväärtusega teadmiste saamisele, süstematiseerimisele ja rakendamisele, kasutades teaduslikku meetodit ..




                                               

Uusvasakpoolsed

Inimesi, kes ilma marksistliku minevikuta ning väljaspool marksistlikku traditsiooni seistes avastasid enda jaoks Marxi, nimetatakse uusvasakpoolseteks ehk uusmarksistideks. Koolkondadest peab kindlasti nimetama nn Frankfurdi koolkonda – grupp õpetlasi, kes enne II maailmasõda ühinesid Frankfurdis nn" Sotsiaalsete uuringute Instituudi” nime all. Vanemasse põlvkonda kuuluvad siin Max Horkheimer, Theodor Adorno ja Herbert Marcuse. Mees, kes astub koos teiste neomarksistidega kehtiva teadusidee – teadus on vaid üks ühiskonna funktsioone – vastu, on Marcuse. Uusvasakpoolsete arvamuse kohaselt ...

                                               

Arhitektuur (täpsustus)

Arhitektuur on kunst ja teadus kujundusest ja struktuuridest. Arhitektuur ehk ehituskunst on hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. Sõna "arhitektuur" võib tähendada ka järgmist: Tarkvaraarhitektuur, tarkvarasüsteemide arhitektuur Arvutiarhitektuur, arvutisüsteemide arhitektuur Informatsiooniarhitektuur, teabesüsteemide arhitektuur, Süsteemide arhitektuur, insenerisüsteemide representatsioon Riistvaraarhitektuur, riistvarasüsteemide arhitektuur Organisatsiooniarhitektuur, arhitektuur või raamistik organisatsioonistruktuuride korraldamiseks Maastikuarhitektuur, inimese loodud maa ...

                                               

Filosoofiadoktor

Filosoofiadoktor, lühend PhD või DPhil, on oma valdkonna kõrgeim akadeemiline kraad. Termin "filosoofia" filosoofiadoktori kraadi nimetuses ei viita filosoofiale kui akadeemilisele distsipliinile, vaid seda kasutatakse laiemalt tema algupärases kreeka tähenduses, milleks on tarkusearmastus. Euroopa traditsiooni kohaselt on filosoofiadoktori kraadid kõik doktorikraadid peale teoloogia-, õigusteaduse ja meditsiinidoktori kraadi. Doktorikraadi omandamise eelduseks on algupärane, olemasolevate teadmiste piire avardav ja uut teadmist loov teaduslik uurimistöö, mis on enamasti vormistatud kirjal ...

                                               

Mõjuinstitutsioonid

Mõjuinstitutsiooid on need organid ja jõud, kes majanduspoliitikat kaudselt mõjutavad ja kes oma mõju ning jõudu kõrvalsekkumise ja majanduspoliitilise tahtekavatsuse kaudu kasutavad. Mõjuinstitutsioonid on: 1) parteid; 2) ühendused ja liidud; 3) turul valitsevad ettevõtted; 4) massimeediakanalid; 5) teadus.

                                               

Hertsog Augusti raamatukogu

Hertsog Augusti raamatukogu Wolfenbüttelis Alam-Saksimaal, tuntud ka kui Bibliotheca Augusta, on rahvusvahelise tähtsusega raamatukogu, mille kogudes leidub teavikuid isegi keskaegsest ja varauusaegsest Euroopast. Raamatukogu allub Alam-Saksi teadus- ja kultuuriministeeriumile.

                                               

Dogmadeta teadus

"Dogmadeta teadus: Uuriva vaimu vabastamine" on Rupert Sheldrakei raamat. See ilmus 2012. aastal pealkirjaga "The Science Delusion: Freeing the spirit of enquiry" Coroneti väljaandel ISBN 978-1-4447-2795-1. USA-s anti see välja pealkirjaga "Science Set Free: 10 Paths to New Discovery". Eestikeelne tõlge ilmus 2014. aastal raamatusarjas "Transpersonaalse psühholoogia varamu" Andres Tamme tõlkel.

Teadus
                                     

ⓘ Teadus

Teadus on süstemaatiline inimtegevus, mis on suunatud püsiväärtusega teadmiste saamisele, süstematiseerimisele ja rakendamisele, kasutades teaduslikku meetodit – reeglite süsteemi, mis tagab saadavate teadmiste võimalikult suure objektiivsuse ja kontrollitavuse.

                                     

1. Sõna kõrvaltähendused

Teaduse all võidakse mõista ka teaduslike meetoditega saadud teadmiste kogumit, mingit konkreetset teadusliku uurimise valdkonda teadusharu või teadusasutuste võrku, mis moodustab ühiskondliku institutsiooni.

Teaduseks võidakse harva nimetada ka mistahes laadi teadmiste, nende hankimise või loomusega seotud kaalutlusi. Selles tähenduses ei pruugi teadus olla seotud tavapäraste teaduslike distsipliinidega.

                                     

2. Teaduse piiritlemine

Pikemalt artiklis Demarkatsiooniprobleem

Teaduse piirid ei ole üheselt määratavad. On väga erinevaid vaateid sellele, kuidas eristada teadust mitteteadusest, prototeadusest või pseudoteadusest. Seda probleemi koos mitmete teiste teadust puudutavate kuid teadusliku uurimise raames mitte lahenduvate küsimustega käsitleb teadusfilosoofia. Kuigi teaduslikud meetodid on tunnustatud teaduses eneses, ei ole nad teadusfilosoofias siiski üldtunnustatud.

Euroopa teadusruumis lähtutakse teaduse määratlemisel OECD Frascati käsiraamatus 2015 toodud teadus- ja arendustegevuse definitsioonist.

                                     

3. Sõna päritolu

Eestikeelse sõna "teadus" eeskujuks on saksakeelne sõna Wissenschaft Wissen teadmine, wissen teadma, mille eeskujuks omakorda on ladinakeelne sõna scientia sõnast scio tean, mis algselt tähendas põhjalikku teadmist, tundmist või valdamist ning mida hiljem hakati kasutama teaduse või teadusharu tähenduses. Samast ladina sõnast pärineb ka inglise sõna science, mille tähendus on aga kitsenenud peamiselt loodusteadusele.

                                     

4. Teaduste klassifikatsioon

Pikemalt artiklis Teaduste klassifikatsioon

Teadusharusid on filosoofias mitmeti klassifitseeritud. Tavaelus on tuntuim jaotus reaalteadusteks ja humanitaarteadusteks, kuid sellel puudub range loogiline alus. Kasutatakse ka jaotust täppisteadusteks näiteks matemaatika; mõnikord nimetatakse ka reaalteadusteks, humanitaarteadused näiteks keeleteadus, loodusteadusteks näiteks bioloogia ja sotsiaalteadusteks näiteks politoloogia; varem kasutati nimetust "ühiskonnateadused". Ka sellel jaotusel puudub range loogiline alus. Peale selle eristatakse fundamentaal- ja rakendusteadusi.

Selged ja täpsed piirid valdkondade ja teadusharude vahel puuduvad, sest ka maailm, milles elame pole piiridega jaotatud. Pigem on tinglikud piirid selleks, et lihtsustada selgemat arusaamist. Näiteks ajalugu on osalt humanitaar- ja osalt ühiskonnateadus. Samuti võib vaadelda ajaloos teaduse enese ajalugu jne. Geograafia jaguneb loodus- ja inimgeograafiaks ning kuulub osalt loodusteaduste ja osalt sotsiaalteaduste alla. Tänapäeval on paljud teadusuuringud interdistsiplinaarsed.



                                     

5. Teadustöö korraldus

Teadusega tegelemine on tänapäeval enamasti koondunud teadus- ja arendusasutustesse ja ülikoolidesse. Teadustööd finantseerivad nii riigid kui teadustulemuste kasutamisest huvitatud ettevõtted eeskätt rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse puhul. Teadustöö tulemusi esitatakse valdavalt teadustekstide kaudu.

                                     

6. Teadlaste tunnustamine

Füüsikas, keemias, füsioloogias ja meditsiinis on mainekaim autasu oluliste teadussaavutuste eest Nobeli auhind ning majandusteaduses Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks. Eestis on kõrgeimaks riiklikuks tunnustuseks Eesti Vabariigi teaduspreemia ja noore teadlase preemia.

                                     

7. Teadus ja filosoofia

Teadusharud on suurelt jaolt tekkinud filosoofiast iseseisvumise tulemusena. Nõnda on filosoofiasse jäänud probleemid, millega teadus ei tegele. Need on küsimused, millele teadus kas veel ei oska vastata või ei saagi vastata. Ka see, miks teadus neile ei vasta, on filosoofia küsimus. Kui neile küsimustele on siiski võimalus teaduslik vastus saada, jääb filosoofia küsimuseks, kuidas see võiks käia. Niisugused küsimused on näiteks "Mis on arv?" ja "Mis on aeg?".

Võidakse väita, et teadus annab varem või hiljem vastuse igale mõttekale küsimusele. Sel juhul on küsimused, millele teadus põhimõtteliselt vastust ei saa anda, pseudoküsimused. Et seda kinnitada või sellele vastu väita, on tarvis filosoofilisi argumente, mis rajanevad filosoofilistel teooriatel teaduse ja filosoofia kohta.

Filosoofia on teaduse mõistmiseks hädavajalik. Selles seoses ilmneb ta teadusfilosoofiana.

Filosoofilised küsimused võivad saada vastuse ka tänu teadusele. See tähendaks, et tükike filosoofiast murdub lahti teaduseks.



                                     

8. Vaata ka

  • Eesti Teadusagentuur
  • teadusfilosoofia
  • matemaatika
  • rakendusteadused
  • filosoofia
  • loodusteadus
  • Eesti Teaduste Akadeemia
  • soolõime teaduses
  • teaduslik meetod
  • rahvusteadused
  • teaduskommunikatsioon
  • teadustekst
  • teaduste klassifikatsioon
  • teaduseetika
  • usuteadus
  • Eesti Teadusinfosüsteem
  • Eesti teaduse tippkeskused
  • usk
  • teadusandmed
  • teaduskollektsioon
  • teaduse ühtsus
  • teaduskeel
  • mütoloogia
  • reaalteadused
  • humanitaarteadused
  • teadustaristu
  • teadusharu
  • teaduskirjanik
  • teadlane
  • teadusajakirjandus
                                     

9. Kirjandus

  • Imre Lakatos. Science and pseudoscience. – Conceptus, 1974, 8, lk 5–9. Eesti keeles: Teadus ja pseudoteadus. – Akadeemia, 1991, nr 2, lk 258–268, tõlkinud Georg Allik.
  • Wilhelm Windelband. Geschichte und Naturwissenschaft, 1894. Eesti keeles: Ajalugu ja loodusteadus. – Akadeemia, 1993, nr 3, lk 490–505, tõlkinud Marju Luts.
  • Paul Hoyningen-Huene. Teaduse süstemaatilisus. – Akadeemia, 2002, nr 2, lk 369–377.
  • Karl Popper. Logik der Forschung, 1934; The Logic of Scientific Discovery, 1959.
  • Max Planck. Religion und Wissenschaft, 1937. Eesti keeles: Usk ja loodusteadus: 1937. aasta mais Baltikumis peetud loeng. – Akadeemia, 1993, nr 1, lk 29–45, tõlkinud Toomas Rosin.
  • Andrus Tool. Uuskantiaanlus kui teadusajastu kultuurifilosoofia: Mõtteajaloolisi lisandusi Wilhelm Windelbandi kõnele "Ajalugu ja loodusteadus". – Akadeemia, 1994, nr 4, lk 769–803.
  • Toivo Maimets "Teaduse teed" "Eesti mõttelugu", 103, Tartu: Ilmamaa, 2012, ISBN 9789985774038
  • Heinrich Rickert. Kulturwissenschaft und Naturwissenschaft, Tübingen 1899; teine trükk 1910.
  • Paul Feyerabend. Against Method, 1975. Eesti keeles: Meetodi vastu, Tartu Ülikooli Kirjastus 2016, tõlkinud Kalle Hein.
  • Enn Kasak. Some aspects of religiosity in science. – Baltic Journal of European Studies, 2011, 1 9,
  • Aristoteles. Teine analüütika.
  • Max Planck. Vaatlusi maailmale kvantfüüsiku seisukohalt, Ilmamaa 2016, tõlkinud Piret Kuusk.
  • Thomas Kuhn. The Structure of Scientific Revolutions, 1962; 2. trükk 1970, 3. trükk 1996, 4. trükk 2012. Eesti keeles: Teadusrevolutsioonide struktuur, Ilmamaa 2003, tõlkinud Ruth Lias.
  • Alan F. Chalmers. What is this thing called science? 1976; 2. trükk 1982; 3. trükk 1999; 4. trükk 2013. Eesti keeles: Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks. Arutlus teaduse olemusest ja seisundist ning teaduslikest meetoditest. Tartu: Ilmamaa 1998, tõlkinud Kristin Sarv. ISBN 9985-821-93-9
  • William Whewell. History of the Inductive Sciences, from the Earliest to the Present Times, 3 köidet, London 1837.
                                     
  • Eesti Teadus - ja Arendusnõukogu lühend: TAN kuni 1993. aastani Eesti Teadusnõukogu on aastal 1991 asutatud ja Eesti valitsuse juures tegutsev nõuandev
  • Imeline Teadus on mitmes keeles ilmuv populaarteaduslik ajakiri, mille eestikeelne tõlkeversioon ilmub alates novembrist 2010. Ajakirja taanikeelne nimi
  • Teadus - ja arendustegevus TA inglise research and development, R&D hõlmab süstemaatilist loomingulist tegevust selleks, et suurendada teadmiste, sealhulgas
  • Ühing Teadus oli Eesti NSV ajal tegutsenud organisatsioon ühing Ühing asutati 1947. aastal nimega Eesti NSV Poliitiliste ja Teadusalaste Teadmiste Levitamise
  • Elav Teadus oli Eesti Kirjanduse Seltsi poolt aastail 1932 1941 välja antud populaarteaduslike raamatute sari. Ilmar Tõnisson kirjutas 1932. aastal sarja
  • Teadus - ja arendusasutus lüh TA - asutus inglise research and development institution, lüh R&D institution on juriidiline isik, kelle üheks põhitegevuseks
  • Elav teadus on kirjastuse Argo populaarteaduslike raamatute sari. Sari ilmub alates aastast 2016. Sarja toimetaja on Triin Olvet. Sarja logo on kujundanud
  • Teadus - ja Tehnikainformatsiooni ning Majandusuuringute Instituut lühendatult: Eesti Informatsiooni Instituut oli Eesti NSV ajal tegutsenud teadus
  • Maa süsteemi teadus on teadusharu, mis uurib Maad kompleksselt, spetsialiseerumata ühele konkreetsele geosfäärile. Maa süsteemi teadus on justkui segu

Users also searched:

populaarteaduslik artikkel, teadus,

...
...
...