Back

ⓘ René Descartes ..




                                               

René Descartes

René Descartes oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane. Teda kutsutakse uusaja filosoofia isaks. Kuna Descartesi ladinapärane nimi oli Cartesius, kutsutakse tänapäeval tema filosoofilist õpetust ning tema filosoofilistest ideedest välja arenenud filosoofiasuundi kartesianismiks.

                                               

Descartesi dualism

Descartesi dualism on keha ja vaimu dualismi versioon, mille esitas René Descartes. Descartesi arvates koosneb maailm vaimsetest ja materiaalsetest substantsidest, millel on atribuudid ja moodused. Materiaalsel substantsil res extensa on ainult üks atribuut – ruumilisus ehk ulatuvus. Kuju ja suurus ei ole materiaalsele olemuslikud, seega on need moodused. Vaimsel substantsil res cognita on samuti üks omadus – mõtlemine. Mõtlemine on Descartesil märksa avaram mõiste kui tänapäeval: näiteks on mõtlemise mooduseks ükskõik milline vaimne asi, näiteks aisting, kujutluspilt, usk, soov, idee jne. ...

                                     

ⓘ René Descartes

  • Hüdrauliline mudel väljendas René Descartesi arusaamu aju ehitusest ja talitlusest. Mudeli väljatöötamisel sai Descartes mõjutusi Aristoteleselt ja Galenoselt
  • Descartesi dualism on keha ja vaimu dualismi versioon, mille esitas René Descartes Descartesi arvates koosneb maailm vaimsetest ja materiaalsetest substantsidest
  • nad avaldavad teineteisele põhjuslikke mõjusid. Mõistet on käsitlenud René Descartes oma keha ja vaimu probleemi kontekstis. Keha ja vaimu probleem Ettemääratud
  • nimetatakse nullpunktiks ehk koordinaatide alguspunktiks. Koordinaatteljed võttis kasutusele René Descartes Koordinaadid Geograafilised koordinaadid
  • sajandi 96. aasta. Konstrueeriti esimene mikroskoop. . 31. märts René Descartes prantsuse filosoof ja matemaatik 26. august Friedrich V, Pfalzi kuurvürst
  • Galilei 1564 1642 Francis Bacon 1561 1626 John Wilkins 1614 1672 René Descartes 1596 1650 Blaise Pascal 1623 1662 Baruch Spinoza 1632 1677
  • teravalt tähelepanu. Les Passions de l âme prantsuse Vikitekstides René Descartes The Passions of the Soul, tõlkija Stephen H. Voss, 1989, Google i raamat
  • Clerselier - in The Cambridge Descartes Lexicon, ed. Dr. Larry Nolan Richard Watson, Cogito, Ergo Sum: The Life of René Descartes David R. Godine, 2002, lk
  • meditatsioon Neljas meditatsioon Viies meditatsioon Kuues meditatsioon René Descartes Meditatsioonid esimesest filosoofiast 2014 sari Avatud Eesti Raamat
  • Noarootsi esimese Põhja - Eesti talurahvakooli. . . 11. veebruar René Descartes prantsuse filosoof Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev
  • maailm on liikumatu ainuolemine, mida saab tunnetada ainult mõistusega. René Descartes Baruch Spinoza Gottfried Wilhelm Leibniz Christian von Wolff Empirism
Cogito, ergo sum
                                               

Cogito, ergo sum

Cogito, ergo sum on René Descartesi kasutatud ladinakeelne filosoofiline väide, mis viitab veendumusele, et enda eksistentsis on võimalik kahelda vaid siis, kui sa olemas oled.

                                               

Descartesi auhind

Descartesi auhind on Euroopa Liidu välja antav auhind teaduse populariseerimise eest. Sellele auhinnale võivad kandideerida need Euroopa riikide esindajad, kes on võitnud riikliku teaduse populariseerimise auhinna. Eestis anti auhind teaduse populariseerimise eest esimest korda välja 2006. aastal.

Descartesi koordinaadid
                                               

Descartesi koordinaadid

Descartesi koordinaadid on reaalarvude järjestatud paar, mis määrab punkti asukoha tasandil, või järjestatud kolmik, mis määrab punkti asukoha rist- või kaldkoordinaatide süsteemina kujutatud ruumis; üldisemalt: reaalarvude järjestatud komplekt, mis määrab punkti asukoha n-mõõtmelises ruumis.

                                               

Hüdrauliline mudel (Descartes)

Hüdrauliline mudel väljendas René Descartesi arusaamu aju ehitusest ja talitlusest. Mudeli väljatöötamisel sai Descartes mõjutusi Aristoteleselt ja Galenoselt, kes arvasid, et ajuvatsakesed on oma olemuselt tähtsamad kui ajukude. Ajuvatsakest kujutati ette kui teatavat tüüpi fluidumite reservuaari ja ratsionaalse meele asukohta.

Users also searched:

...
...
...