Back

ⓘ Kalevala ..




                                               

Kalevala

"Kalevala" on 19. sajandil Elias Lönnroti poolt soome, ingeri ja karjala runolaulude ja mütoloogia põhjal koostatud Soome ja Karjala rahvuseepos. "Kalevalat" peetakse üheks soome kirjanduse tähelepanuväärseimaks teoseks ja oli oluline ka Soome rahvusliku identiteedi väljakujunemisel. Teose algvariant, tuntud kui "Vana Kalevala", ilmus 1835. aastal, koosnedes 12 078 värsist ning jaotatuna kolmekümne kaheks runoks. Täiendatud ja lõplik versioon, nn "Uus Kalevala", ilmus aastal 1849 ja koosneb 22 795 värsist, mis on jaotatud viiekümneks runoks. "Kalevala" on tõlgitud ligi 60 keelde, sh eesti ...

                                               

Joukahainen

Kuulnuna lugusid Väinamöineni vägevusest ja tarkusest, otsustab kadedaks saanud Joukahainen Väinamöise kahevõitluses alistada. Isa ja ema manitsevad teda mitte minema, kuid Joukahainen ei hooli sellest ning asub reega kolmepäevasele teekonnale Kalevala kütismaadele. Joukahainen kohtub Väinämöisega maanteel ja kutsub ta võistulaulmisele. Laulmises allajäänud Joukahainen tahab seepeale Väinamöisega mõõtu võtta mõõgavõitluses, millest Väinämöinen keeldub, nõidudes Joukahaise relvituks, lauldes tal seljast sõjarüü, ning sõnudes ta viimaks kaenlast saadik sohu. Mõistes, et ta oma jõuga soost ei ...

                                               

Kalevala päev

Kalevala päev on Soome riiklik tähtpäev, soome kultuuri päev, mida peetakse Soome rahvuseepose "Kalevala" auks 28. veebruaril. Soomes on see lipupäev.

                                               

Kalevala-mõõt

Kalevala-mõõt ehk kalevalamõõt on läänemeresoome rahvaste pärimuses rahvalauludes kujunenud värsimõõt. Nimetus tuleneb Elias Lönnroti koostatud eeposest "Kalevala", mis koosneb seda mõõtu värssidest, ja on anakronistlik, kuna värsimõõt on palju vanem – tekkinud eri hinnangutel 1000–2000 aastat tagasi. Kalevala-mõõtu on uurinud Henrik Gabriel Porthan, Elias Lönnrot, Matti Kuusi, Aulis Rintala ja paljud teised Soome asjatundjad. Klassikalise Kalevala-mõõdu reeglid on täpselt määratletud, kuid elavas pärimuses ei järgitud neid alati täielikult. Kuulsalt Karjala laulikult Arhippa Perttuselt ül ...

                                               

Kokko

Kokko ehk vaakalind on soome muistendites ja rahvuseeposes "Kalevala" hiiglasliku kotkana esinev lind, kelle peamine prototüüp on kaeluskotkas. Vaakalinnul on veel teinegi, antiikmütoloogilise kotka pea ja tiivulise lõvi kehaga greifi tähendus. Kalevalamõõdulises luules on Kokko sünonüüm sõna kotkas. Kokko on üle maailma tuntud kõuelinnuga suguluses olev müütiline lind, kes kuulub Euroopast kuni Ameerikani, Põhja-Ameerika looderanniku indiaanlaste muinasusundis ja Mississippi jõe oru iidses kultuuris austatud taevaste üliolendite perekonda. "Kalevalas" kirjeldatakse tunnetest tulenevat vee ...

                                               

Elias Lönnrot

Elias Lönnrot oli soome rahvaluulekoguja, filoloog, arst ja botaanik. Elias Lönnrot koostas rahvaluule ainetel soomlaste rahvuseepose "Kalevala" 1835; uus, täiendatud versioon 1849. Teda teatakse ka kui soome keele arendajat.

                                     

ⓘ Kalevala

  • Kalevala on 19. sajandil Elias Lönnroti poolt soome, ingeri ja karjala runolaulude ja mütoloogia põhjal koostatud Soome ja Karjala rahvuseepos. Kalevalat
  • Kalevala - mõõt ehk kalevalamõõt on läänemeresoome rahvaste pärimuses rahvalauludes kujunenud värsimõõt. Nimetus tuleneb Elias Lönnroti koostatud eeposest
  • Kalevala Selts soome keeles Kalevalaseura on Soomes Helsingis tegutsev selts, mille eesmärk on soome rahvuseepose Kalevala ja sellega seotud soome
  • Kalevala päev soome keeles Kalevalan päivä on Soome riiklik tähtpäev, soome kultuuri päev, mida peetakse Soome rahvuseepose Kalevala auks 28. veebruaril
  • rahvalauludes kujunenud muistsel Kalevala - mõõdul ehk kalevalamõõdul ning on levinud läänemeresoomlaste rahvaluules. Kalevala luule on sündinud rauaajal, mistõttu
  • Kalevala tänav on tänav Tallinnas Nõmme linnaosas Kivimäe asumis. Kalevala tänav algab Laane tänavalt ja lõpeb Särje tänaval. Kalevala tänav on peaaegu
  • Kalevala on soome rahvuseepos. Kalevala võib viidata ka järgnevatele asjadele: Kalevala Karjala alev Venemaal Karjala Vabariigis, Kalevala rahvusrajooni
  • Kalevala rahvusrajoon on haldusüksus Venemaal Karjala Vabariigis. Rajoonikeskuse endine nimi on Uhtua. 2002. aasta rahvaloenduse andmetel oli Kalevala
  • Kalevala vene: Калевала soome: Uhtua on alev Venemaal Karjala Vabariigis, Kalevala rajooni keskus. Kuni 1963. aastani oli selle nimi Uhta Ухта 2010
  • Kalevala oli müütiline paikkond Põhja piiril, mida mainitakse eesti rahvuseepose esimeses loos Kalevi tulek. Salme ja Linda Muiste leiti Kalevalas Kange
  • Kalevala rahvuspark on rahvuspark Venemaal Karjala Vabariigis. Läänes piirneb ta Soomega. Rahvuspark moodustati 2007. Selle pindala on 744 km².
  • Turm. Kalevala pärisnimede seletusi Muinasaeg.ee, 19. juuli 2017. Vaadatud 10. märts 2018. Lönnrot, Elias koostaja 1959 Kalevala Tõlkinud
                                               

Hiie põder

Hiie põder on üleloomulik loom soome eeposes "Kalevala". Seda looma on kirjeldatud kui raskesti püütavat, kiiret ja tugevat. Eeposes annab Louhi oma tütarde kosilastele ülesandeks püüda hiie põder kinni elavana.

Ilmatar
                                               

Ilmatar

Ilmatar on Soome rahvuseeposes "Kalevalas" neitsilik õhuvaim, ilmatütar. Nimi Ilmatar tuleneb soomekeelsest sõnast ilma õhk ja liitest - tar, mis nagu eesti keeleski tähendab naissoost olevust. "Kalevalas" nimetati teda vahel ka Luonnotar, mis tuleneb sõnast luonto loodus. Ta jäi rasedaks merest ja tuulest ning tõi ilmale Väinämöise.

Kalevala Selts
                                               

Kalevala Selts

Kalevala Selts on Soomes Helsingis tegutsev selts, mille eesmärk on soome rahvuseepose "Kalevala" ja sellega seotud soome kultuuripärandi väärtustamine, uurimine. Selts on arvatavasti maailma ainus organisatsioon, mis on pühendunud oma rahva eepose uurimisele. Selts asutati 1911. Tänapäeval on seltsil 469 liiget. Aastast 1921 ilmub seltsi aastaraamat.

Kanteletar
                                               

Kanteletar

"Kanteletar" on Elias Lönnroti kogutud ja koostatud soome rahvalaulude kogumik. See ilmus aastatel 1840–1841. Laulud on loodud niinimetatud Kalevala-mõõdus. Kogumik sisaldab 662 laulu ja nendes on kokku 22 201 värssi. Kogumikku peetakse soome rahvuseepose "Kalevala" sõsarteoseks soome keeles sisarteos.

                                               

Tuoni

Tuoni on Soome mütoloogias surnuteriigi Tuonela valitseja. Tuoni valitseb Tuonelat koos oma hirmuäratava naise Tuonetariga. Neil on neli tütart: Kalma, Kipu-Tyttö, Loviatar ja Vammatar ning poeg Surma. Tuonit, allilma isandat, on kirjeldatud kui kalgi südamega, halastamatut ja hirmuäratavat vana tegelast, kelle kummalgi käel on kolm raudset sõrme.

Väinämöinen
                                               

Väinämöinen

Väinämöinen on üks Soome rahvaluule keskseid tegelasi ja Soome rahvuseepose "Kalevala" peategelane. Tema nimi tuleneb soomekeelsest sõnast väinä, mis tähendab väina, paisuvett või jõesuud. Teda on kirjeldatud vana ja targa mehena, kel oli võimas nõiduslik hääl.

Users also searched:

...
...
...