Back

ⓘ Aristoteles ..




                                               

Aristotelese eetika

Eetikaõpetuse eesmärk on praktiline. Eetikat õpitakse oma elu parandamiseks. See käsitleb head tegutsemist, inimese heaolu loomust. Eetikas kehtivad paljud üldistused ainult enamasti. Hea elu keskmes on voorused, mis on keerulised mõistuslike, emotsionaalsete ja sotsiaalsete oskuste komplektid. Hüve täielikuks mõistmiseks ei ole tarvis tunda teadusi ja metafüüsikat, kuid hea elu nõuab taipamist, kuidas eri hüved omavahel kokku käivad. Et seda taipamist üksikjuhtudel rakendada, tuleb kasvatusest ja harjumusest omandada võime aru saada, milline teguviis on kõige mõistlikum. Voorused, mis sed ...

                                               

Doxa

Käesolev artikkel on tõlgitud Wikipedia inglisekeelsest versioonist Doxa. Doxa on Kreeka sõna, mis tähendab levinud uskumust/tõekspidamist või populaarset arvamust. Kui kreeka retoorikud rakendasid doxa’t argumendi/väite/põhjenduse moodustamise vahendina, ära kasutades levinud arvamusi, siis doxa’ga mõjutasid ja veensid sageli inimesi sofistid, nii et Platon hakkas Ateena demokraatiat hukka mõistma. Sõna doxa sai uue tähenduse 3. ja 1. sajandi vahel eKr, kui Septuaginta heebrea Vana Testamendi kreekakeelne tõlge tõlkis heebreakeelse sõna כבוד, kavod, tähenduses "au" kui doxa. Seda heebrea ...

                                               

Ex nihilo nihil fit

Ex nihilo nihil fit ehk ex nihilo nihil ehk nihil ex nihilo on põhimõte, mille järgi mitte miski ei saa sündida mittemillestki. Sellest põhimõttest tuleneb maailma igavesus. Sellises sõnastuses esineb see põhimõte Lucretiuse teoses "De rerum natura" 150–214, kes väljendab epikureismi üldist seisukohta. Esimesena väljendas seda Melissos: olemine ei saa saada algust ega sündida, sest muidu peaks ta tekkima eimillestki, aga kui oleks eimiski, ei saaks ta eimillestki tekkida DK 30 B, 1. Ta esineb ka Aristotelese "Füüsika" 1. raamatu 4. peatükis. Kristlikud autorid ei saanud seda printsiipi täi ...

                                               

Liikumatu liigutaja

Liikumatu liigutaja teise sõnaga esmaliigutaja, on jõud, olemus, mis liigutab kogu universumit ise liikumata, samas olles kogu ülejäänud liikumise põhjus. Liikumatu liigutaja termini filosoofias käibele toonud Aristotelese arvates oli see jõud täiuslikult ilus, jagamatu ja veatu mõtleja - aktiivne intellekt. Enne Aristotelest tegeles sarnase teemaga hulk teisi filosoofe nagu näiteks Herakleitos, kes uskus, et kogu maailm on pidevas liikumises. Lihtsustatult võib nimetada liikumatu liigutaja Jumalaks. Pärast Aristotelest on tuntuim mõtleja, kes tegeles liikumatu liigutaja, Jumala, otsimiseg ...

                                               

Lykeion

Lykeios oli Apollon Lykeiosele pühendatud hiiesalu Ateenas. Selle kõrval oli gümnaasium. Lykeionit kaunistasid hundipeaskulptuurid. Lykeion on tuntud tänu selle territooriumil tegutsenud Aristotelese koolile. Sealse õpetamiskoha Peripatose järgi on nime saanud peripateetikute koolkond. Kool tegutses ka pärast Aristotelest algul Theophrastose juhtimisel, aastani 86 eKr, mil Rooma kindral Lucius Cornelius Sulla Kreekat ründas. Lykeioni jäänused avastati juhuslikult ehitustööde käigus 1996. Asukoht on Ateena akropolist läänes Küklaadide Kunsti Muuseumi lähedal. Lykeioni järgi on nime saanud l ...

                                               

Ousia

Ousia on vanakreeka filosoofia üks olulisemaid sõnu. Sõna võttis filosoofilises tähenduses kasutusele Platon, kellega polemiseerib ousia tähenduse üle tema õpilane Aristoteles. Platoni filosoofias on ousia enamasti see, mis olev to on tõeliselt on, st oleva olemine või mis-olu. Platon kasutab sõna ousia ka laiemalt olemise tähenduses, st oleva kui sellise olemise ehk kõikvõimalike olevate mis-olu tähenduses. Kas Platon kasutab sõna ousia abstraktses tähenduses olemise kui sellise kohta, selle üle uurijate seas vaieldakse. Sõna ousia tõlgitakse filosoofilises kontekstis enamasti "olemuseks" ...

                                               

Süllogism

Süllogism i mõiste tuleb kreeka keelest syllogismos ja selle tähendus on järeldus. Süllogismi kui loogilise mõttetehnika võttis esimesena kasutusele Aristoteles. Süllogism on deduktiivne mõttetehnika.

                                     

ⓘ Aristoteles

  • Aristoteles 384 eKr Stageira 7. märts 322 eKr Chalkis oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja. Ta on Platoni
  • Aristotélis Onásis Aristoteles Ari Sokrates Homer Onassis, kreeka keeles Αριστοτέλης Ωνάσης, 15. jaanuar 1906 Smürna, Osmanite riik 15. märts 1975
  • või loengute käsikirjadest kokku mitusada aastat pärast tema surma. Aristoteles ise pole kunagi kirjutanud sellise pealkirjaga teost. Pealkiri tuleneb
  • Von der mannigfachen Bedeutung des Seienden nach Aristoteles Oleva mitmetisest tähendusest Aristotelese järgi on Franz Brentano filosoofiline teos
  • tähendus on järeldus. Süllogismi kui loogilise mõttetehnika võttis esimesena kasutusele Aristoteles Süllogism on deduktiivne mõttetehnika. süllogistika
  • teosed: Washington Delaware i jõge ületamas Emanuel Leutze 1851 Aristoteles Homerose büstiga Rembrandt 1653 Muusikud Michelangelo Caravaggio
  • mõistlikum. Voorused, mis seda võimaldavad, tuleb omandada harjutades. Aristoteles kirjutas eetikast kaks traktaati: Nikomachose eetika ja Eudemose eetika
  • retoorikateooria arendajana. Tema kõnestilistilisi võtteid kajastab muuhulgas Aristoteles oma Retoorikas Thrasymachose kõnestiilist on säilinud üks pikem, tõenäoliselt
  • oma suunitluse poolest vanakreeka filosoofiast vaata philosophia Tuntumad antiikfilosoofid on Sokrates, Platon ja Aristoteles Filosoofia ajalugu
  • Platon, Teine kiri 314d Aristoteles Füüsika I raamat, 2. peatükk, 185b25 - 31 Aristoteles Metafüüsika 1045b8 - 11 Aristoteles Poliitika III raamat
  • Vanakreeka kirjanduse antoloogia Tallinn: Varrak, 2006, lk 155 203 Aristoteles Nikomachose eetika Tartu: Ilmamaa, 1996. 2., parandatud ja täiendatud
                                               

Traditsiooniline loogika

Traditsiooniline loogika ehk Aristotelese loogika on koondnimetus loogikale, mis sai alguse Aristotelesest ja domineeris kuni 19. sajandi lõpuni, mil see asendus matemaatilise loogikaga.

Users also searched:

...
...
...