Back

ⓘ Mu isamaa, mu õnn ja rõõm. Hümni viisi lõi 1848. aastal saksa päritolu Soome helilooja Friedrich Pacius. Ta viisistas sellega Johan Ludvig Runebergi luuletuse V ..




Mu isamaa, mu õnn ja rõõm
                                     

ⓘ Mu isamaa, mu õnn ja rõõm

Hümni viisi lõi 1848. aastal saksa päritolu Soome helilooja Friedrich Pacius. Ta viisistas sellega Johan Ludvig Runebergi luuletuse "Vårt land" Meie maa. Laul muutus Soomes rahvuslauluks. Eestikeelsed sõnad kirjutas laulule 1869. aasta alguses Johann Voldemar Jannsen. Temale tegid laulu tuntuks Helsingi Ülikooli teadlased Julius Krohn ja Yrjö Sakari Yrjö-Koskinen, kes külastasid Tartut 1867. aastal. Krohn õpetas tollal laulu viisi ja värsked soomekeelsed sõnad Lydia Koidulale ning Yrjö-Koskinen saatis hiljem tema isale I. J. Inbergi lauluvihiku "Moniäänisiä lauluja Nuorisolle", mis sisaldas laulust meeskoorile seatud neljahäälsed noodid. Jannsenile oli ka eeskujuks Hiiumaa Reigi koguduse õpetaja Gustav Felix Rinne 1868. aastal ilmunud laul "Hioma - ehk issamaa laul".

Jannseni sõnadega laulu lauldi esimesel üldlaulupeol, mis toimus 18.–20. juunil 1869. aastal. Kui 1884. aastal Otepääl Eesti rahvuslippu õnnistati, jäi ainsa isamaalise lauluna kõlama "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Koos rahvusliku liikumise ja rahvusteadvuse kasvuga Eestis sai 19. sajandi lõpul "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" väga populaarseks. Niisama tuntud ja armastatud oli algselt üliõpilastele kirjutatud laul ka Soomes. Kui Eesti ja Soome end pärast bolševike riigipööret Venemaal iseseisvateks riikideks kuulutasid, sai Paciuse meloodia, mida Eestis ja Soomes lauldi erinevate sõnadega ja ka erinevas tempos, mõlema maa riigihümniks, Soomes riigihümnina "Maamme"-laul. Tsaarivalitsus keelas laulu 1913. aastal. 1917. aastal poliitiliste sündmuste teravnedes kõlas "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" hümnina ja väljendas selgelt eesti rahva poliitilisi tundeid. Kui 1918. aastal 23. veebruaril kuulutati Pärnus Endla teatri rõdult välja Eesti Vabariik, järgnes sellele spontaanne "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" ühislaulmine.

6. juunil 1935 kuulutas Peaministri asetäitja Kaarel Eenpalu välja võistluse uue riigihümni saamiseks, sõnade tähtajaga 1. septembril ja viisi tähtajaga 31. detsembril 1935. Sõnad pidid käsitama üldjoontes: rahva kangelasmeelt ja kangelaslikku võitlust ajaloo kestes; kindlat ja lootusrikast usku rahva tulevikku ja igavikku; armastust ja kiindumust kodumaa kauni looduse, eesti keele ja rahvuslikkude tõuvooruste vastu; eestluse üldaateid, mille kaudu kõvendatakse sidet ka väliseestlastega; hõimuaadet; rahva töö- ja kodukultust, rahva võimsat tungi vaimse eneseteostamise poole.

Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal oli "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" keelatud. Hümni avalikult laulmine tõi kaasa repressioonid, kuid laul ei ununenud. Igal õhtul hilja võis seda meloodiat kuulda ka Soome raadiost pärast saadete lõppu. Soome ametlike delegatsioonide külaskäikude puhul olid Nõukogude Eesti parteijuhid ja ametnikud sunnitud seda püsti seistes kuulama. Eesti Vabariigi taastamisega 1991. aastal võeti uuesti kasutusele ka Eesti riigihümn.

                                     

1. Välislingid

  • Varaseim, 1908. aasta plaadistus Otto Bachmanni esituses
  • Muusikavideo YouTubeis
  • Eesti post: mark "Eesti hümn"
  • Riiklikud sümbolid
  • Jüri Aarma, "Oma hümn on kõige kiuste olemas" Küllo Arjakase raamatu "Eesti hümn" arvustus – Maaleht 5. aprill 2012, online-versioon 8. aprill 2012
  • MP3 fail Eesti Vabariigi Presidendi veebilehelt, 3.0 MB
                                     
  • rõõm mind rõõmsaks teeb, su õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb, mu isamaa mu isamaa Mu isamaa on minu arm, ei teda jäta ma, ja peaksin sada surma ma see pärast
  • väljendavad ja ülistavad rahvuslikku ja riiklikku ühtsust. Näiteks Eesti Vabariigi hümn on Johann Voldemar Jannseni Mu isamaa mu õnn ja rõõm mille viisi
  • kaasneb püstitõusmine või valveseisak. Eesti Vabariigi hümn on Mu isamaa mu õnn ja rõõm Fredrik Paciuse viis, 1848 Johann Voldemar Jannseni sõnad
  • Vårt Land Sellest on hiljem saanud Soome Maamme Eesti Mu isamaa mu õnn ja rõõm ja liivlaste Min izāmō hümni viis. Pacius on maetud Helsingi
  • Kuu Juhan Jaik Kuidas isa ja Johannes kuuvalgel kõndisid Auk veetammis hollandi rahvajutt Mu isamaa mu õnn ja rõõm Johann Voldemar Jannsen Midrilinnumäng
  • Piirivalveorkestri esituses kõlab Eesti hümn Friedrich Paciuse Mu isamaa mu õnn ja rõõm Johann Voldemar Jannseni sõnadele ning isamaalised laulud nagu
  • artiklis Eesti lipp Pikemalt artiklis Eesti vapp Pikemalt artiklis Mu isamaa mu õnn ja rõõm Eesti sümboolika kasutamine on reguleeritud mitmete õigusaktidega
  • Kallivoda Õhtu kellad F. Abt Mu isamaa mu õnn ja rõõm F. Pacius Mu meeles seisab alati K. Collan Mu isamaa on minu arm A. Kunileid Sind
  • Lüdigi ja Friedrich Kuhlbarsi lauluga Koit dirigeeris Kuno Areng Järgnes Eesti hümn Mu isamaa mu õnn ja rõõm Fredrik Paciuse viisil ja Johann
  • näljahädast Eestis jt. Johann Voldemar Jannsenile oli laulu Mu isamaa mu õnn ja rõõm sõnade kirjutamisel üheks eeskujuks Gustav Felix Rinne 1868.

Users also searched:

eesti hümn noodid, eesti vabariigi hümni sõnade autor, mu isamaa on minu arm, soome hümn, soome ja eesti hümn,

...
...
...