Back

ⓘ Eesti religioon - Religioon Eestis, Teaduse ja religiooni kolleegium, Ringo Ringvee, Usk, Eesti Rahvusraamatukogu, Usund, Hinduism Eestis ..




                                               

Religioon Eestis

Ajalooliselt protestantlik Eesti on maailma kõige uskmatum riik, kus usku peab elutähtsaks vaid 14% elanikest. Usklike enamuse moodustavad õigeusklikud ja luterlased. Eesti siseministeeriumi usuasjade osakonna nõuniku Ringo Ringvee sõnul pole Eestis religioon poliitilises või ideoloogilises mõttes kunagi väga tähtsat rolli mänginud ning tugevamate sidemete tekkimise tendentsi riigi ja luteri kiriku vahel 1930. aastate lõpus lõpetas Nõukogude okupatsioon 1940. aastal. Ta lisab, et Nõukogude perioodil katkestati side religiooniga enamikus perekondades.

                                               

Teaduse ja religiooni kolleegium

Teaduse ja religiooni kolleegium on Tartu Ülikooli usuteaduskonna juurde asutatud teadlaste ühendus, mis tegeleb teaduse ja religiooni kokkupuutepunktide uurimisega. Kolleegium on asutatud 27. veebruaril 2002, selle asutaja ja juhataja on professor Anne Kull.

                                               

Ringo Ringvee

1986–1991 õppis Ringvee EELK Usuteaduse Instituudis, 1989–1990 Eesti Humanitaarinstituudis ja 1990–1998 Helsingi Ülikoolis. 1998. aastal kaitses ta Helsingi Ülikoolis magistriväitekirja "Marcus Garveys Discourse in the History of the Rastafari Movement" juhendaja Raimo Harjula. 2003–2011 oli ta Tartu Ülikooli teoloogiadoktorant. 2011. aastal kaitses Ringvee samas doktoriväitekirja "Riik ja religioon nõukogudejärgses Eestis 1991–2008" juhendajad Riho Altnurme ja Tarmo Kulmar, oponent Merilin Kiviorg. Tema teadustöö põhisuunad on ühiskonna sekulariseerumine deinstitutsionaliseerumine ja dekr ...

                                               

Usk

Usk on tunne, veendumus või uskumus, et midagi on õige või tegelik. Erinevalt uskumusest eeldab usk tavaliselt mõne õpetava süsteemi olemasolu, millele tahetakse olla lojaalne ka ilma mõistliku seletuseta. Usk teisesse inimesse või asjasse sisaldab samuti lojaalsuse ideed. Religioosne usk vastab eksistentsiaalsete küsimustele ja läheb kaugemale empiirilise maailma tõenditest. Religioon on õpetus, mis vastab nendele küsimustele teatud viisil. Tanahi ja judaismi alus on usk ainujumalasse monoteism.

                                               

Eesti Rahvusraamatukogu

Eesti Rahvusraamatukogu on Eesti info-, teadus-, arendus- ja kultuuriasutus. Ajalooliselt on Eesti Rahvusraamatukogu eri nimede all ja eri funktsioonides tegutsenud alates 1918. aastast. Tänapäevase Eesti Rahvusraamatukogu põhiülesanded on vastavalt Eesti Rahvusraamatukogu seadusele: rahvuslike kultuuriväärtuste ja infovarade kogumine, säilitamine ja kättesaadavaks tegemine; teadus- ja arendustegevus ning sellele tuginevate infoteenuste osutamine ühiskonnale. Alates 16. septembrist 2008 sai Eesti Rahvusraamatukogu peadirektoriks Janne Andresoo.

                                               

Usund

Usund on laiemas mõttes religiooni sünonüüm. Kitsamas mõttes on usund religioosne süsteem, mis on omane teatud rahvusele, kultuurile või sotsiaalsele rühmale.

Hinduism Eestis
                                               

Hinduism Eestis

Hinduism on Eestis vähe levinud. Eestisse jõudis hinduism 1980ndate lõpus ja registreeritud oli see 1990ndatel. 2000. aasta Eesti rahvaloenduse andmetel oli Eestis 138 hinduisti, kusjuures nendest 90 sh 54 eestlast määratlesid end hinduna ja 48 sh 22 eestlast määratlesid end krišnaiitidena Rahvusvaheline Krišna Teadvuse Ühing, Hare Krišna liikumine.

                                               

Kirikute ja koguduste seadus

Kirikute ja koguduste seadus on Eestis usutemaatikat reguleeriv seadus. Praegune KKS hakkas kehtima 2002. aastast ja see selle aluseks on 1993. aasta versioon.